Ajalugu

Legend

Kuidas Kalevipoeg Haanja maastiku kujundas.

Kalevipoeg (kes oli poeg Kalevile) – ma ei tea, kust ta pärit oli, võib-olla Pihkvast, aga tal polnud laudu kaasas – oli väsinud ja tahtis pikali heita, kuid maa pea all oli liiga lame. Nii kühveldas ta maapinda nii vasakult, kuni tekkis üks munakujuline mägi (Munamägi). Kui sääsed ja hobukärbsed tema ümber sumisesid, keeras ta ennast küljelt küljele ja nii saigi Vaskna järv tehtud. Siis tõusis ta üles ja esimene samm, mille ta tegi, oli Tuulijärv (Tuuli järv) ja teine ​​Tuhkrijärv (Tuhkri järv).

(Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti rahvusliku luule arhiiv “Rõuge vald. Kohad ja pärimus.”, Tartu 2001)

Ajalugu

Taeva piirini ulatuv…

Ammu on üritatud Munamäe tippu ehitada hoonet, mis avaks vaate mäest kaugele. Aastal 1812 ehitasid sõdurid Vene ohvitseride juhtimisel Munamäele esimese torni. Nad ütlesid, et see oli nii kõrge, et merel olevad laevad läksid segadusse ja sellel põhjusel lõhuti torn maha.

Fr.R. Kreutzwald mainib oma kirjades F.G. Struwe, et kolmnurkne torn ehitati 1816. aastal Liivimaa mõõtmiseks.

Haanja külas elav vanem põlvkond mäletab 8 meetri kõrgust torni, mille 1870. aastal ehitas kohalik pubi omanik oma huvides. Tänu uuele vaatamisväärsusele hakkasid Inimesed Munamäge külastama ja õlle-viinaäri oli hea. Kuid torn, kuhu mahtus korraga neli-viis inimest, jäi külastajate jaoks väikeseks ja puud blokeerisid vaadet. Seetõttu hakkasid Haanjamaa helgemad pead Juhan Kolga juhtimisel uut ja kõrgemat torni ehitama. Hoonet toetas Haanja mõisa rentnik Jaan Sprenk. Uus torn oli 12 meetrit kõrge.

1925. aastal alustas Võru maavalitsus metsade peavalitsuse abiga uue torni ehitamist. Uus torn oli 17 meetrit kõrge ja see ehitati valmis 3 kuuga. Seekord hoolitseti ka torni ümbruse eest: jalakäijate jaoks loodi teed, mets puhastati ja torni ette asetati pingid.

Vaatetorn avati pidulikult 19. juulil 1925, kuid peagi oli selge, et puidust torn jääb endiselt liiga madalaks.

Uus, viies torn, pidi olema valmistatud raudbetoonist. Ehitustöid juhendas Võru maavalitsuse insener Mägi. Uus vaatetorn oli 25,7 meetrit kõrge ja valmis kasutamiseks 1939. aastal. Torni ehitamiseks kulus 36 000 tellist, 120 m³ põllukive, 265 m³ kruusa, 75 m³ kohapeal valmistatud tulekivi, 80 tonni tsementi ja 110 m³ vett, mis tuli transportida mäele.

Puiduvarud võeti Munamäelt ja Vällamäelt, lauad saeti Võru ja Sänna saeveskites.

Põhilised ehitustööd lõpetati 1939. aasta juuniks. Avaüritused jäeti ära keeruliste sõja olude tõttu Euroopas ja Eestis.

Torn ei saanud sõjas tõsiselt kannatada ja remont tehti 1955. aastal. Tol ajal torni omanik olnud Fr.R. Kreutzwald alustas torni moderniseerimist ja selle ümbruse parandamist.

1969. aastal ehitas muuseum torni ülaosale täiendava korruse ja muutis ülemistel korrustel trepikoja ehitust. Lisandi insenerid olid Toomas Rein ja Veljo Kaasik. Torn oli nüüd 29,1 meetrit kõrge. Vaade 346,7 meetri kõrguselt on 50 km raadiuses.

Torni renoveerimisprojekti alustas 1998. aastal Haanja vald. Aastatel 1999-2000 tegi renoveerimisprojekti Toomas Rein. 2002. aastal ehitati torni torustik ja see valmis järgmisel aastal. Augustist 2004 kuni juulini 2005 tehti Suur Munamäel suuremad renoveerimistööd: renoveeriti vaatetorn, ehitati torni lift ja klaasist kohvik, tehti uuesti torni viivad teed, lisati jalakäijate teele valgustus. Tööde kogumaksumus oli ca 10 miljonit krooni. Ehitust rahastas EL Phare programm, EAS, Eesti valitsus, keskkonnainvesteeringute keskus, eratoetajad ja koguduse eelarve.

24. juulil 2005 avati pidulikult Suur Munamägi renoveeritud vaatetorn.

Torni valvurid, kes on torni kõige kauem teeninud:
Eduard Tagamets – 23 aastat
Heinard Kalk – 21 aastat
Heli Trolla – 15 aastat
Sirje Orav (Lehtsalu) – 13 aastat