Suur Munamägi

Ajalugu

Legend

Kalevipoeg vormib Haanja maastikku.

Kalevipoeg - ma ei tea, kust ta siis tuli, arvatavasti Pihkva poolt jälle, aga siis vist ei olnud laudu kaasas - oli ära väsinud ja tahtnud pikali visata, aga peaalune oli tsipa madalaks jäänud. Oli kätega kahelt poolt tõmmanud ja sellest saigi Munamägi. Ja kuna parmud ja kärbsed kõik segasid, siis vähkres ühele poole ja teisele poole ja sellest sai Vaskna järv. Siis oli üles tulnud, ja esimene jalasamm oli Tuuljärv. No ja teine pidi siis olema Tuhkrijärv.

(Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv "Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimused." Tartu 2001.a.)

Ajalugu

Kui siit pilvepiirilt...

Juba ammu on püütud Munamäe tippu püstitada ehitist, mis laiendaks silmaringi kaugele ümbruskonnale. 1812. aasta sõja päevil olevat soldatid vene ohvitseri juhtimisel ehitanud Munamäele esimese torni. "See olnud nii kõrge, et hakanud eksitama merelaevu ja seetõttu lammutatud", räägib rahvasuu.

Fr. R. Kreutzwald viitab kirjavahetuses F. G. Struwe poolt Liivimaa mõõdistamiseks 1816.a. püstitatud triangulatsioonitornile.

Haanja vanem põlvkond mäletab kohaliku mõisa kõrtsmiku Tuule ehitatud 8 meetri kõrgust vaatetorni, mille püstitas kõrtsmik oma huvides 1870.a. Rahvas hakkas Munamäel käima ja õlle-viina äri õitses. Torn, kuhu mahtus korraga neli-viis inimest, jäi aga aja jooksul kitsaks ning puudki kippusid vaadet varjama. Haanja ärksamad pead Juhan Kolga eestvõtmisel asusid kõrgemat torni ehitama. Seda Haanja meeste ettevõtmist toetas tolleaegne Haanja mõisa rentnik Jaan Sprenk. Torn sai 12 meetri kõrgune.

Alles 1925.a. alustati uue torni ehitamist Võru Maavalitsuse ja Metsade Peavalitsuse abiga. Torn sai 17 meetri kõrgune. Töö kestis 3 kuud. Pöörati tähelepanu ka ümbruse korrastamisele: rajati esimesed jalgteed, puhastati mets, asetati pingid vaatetorni ette.

Vaatetorn avati pidulikult 19.juulil 1925.a. Peagi selgus, et puust vaatetorn on ajast ja arust ning kipub jällegi madalaks jääma.

Uus, viies vaatetorn otsustati ehitada raudbetoonist. Töid juhendas tolleaegne Võru Maavalitsuse insener Mägi. Uus vaatetorn ehitati 25,7 meetri kõrgune ja anti ekspluatatsiooni 1939.aastal. Torni püstitamiseks kulus 36 000 ehitustellist, 120 m³ põllukive, 265 m³ kruusa, 75 m³ killustikku, mida valmistati kohapeal, 80 tonni tsementi ja 110 m³ vett, mis tuli samuti mäkke vedada.

Puitmaterjal tellingute ja raketiste tegemiseks saadi Munamäelt ja Vällamäelt, lauad saeti Võru ja Sänna saevabrikus.

Põhilised ehitustööd lõpetati 1939.aasta juunikuus. Torni pidulik avamine jäi ära Euroopas ja Eestis kujunenud pingelise olukorra tõttu.

Sõja ajal torn märkimisväärselt kannatada ei saanud, kapitaalremont tehti 1955.aastal. 1960.aastal asus Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Memoriaalmuuseum, kelle alluvusse vaatetorn kuulus, torni moderniseerima ja ümbrust korrastama.

1969.aastal ehitas Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum tornile juurde ühe korruse ja muutis ülemiste korruste trepi konstruktsiooni. Juurdeehituse projekteerisid Toomas Rein ja Veljo Kaasik. Torn sai 29,1 meetri kõrguseks . Tänaseni saab torni tippu jõudnu vaadata 50 km raadiuses Eestimaad 346,7 meetri kõrguselt.

Renoveerimisprojektiga alustati Haanja valla eestvedamisel 1998.aastal, taotleti raha projekteerimistöödeks. Renoveerimisprojekti koostas 1999-2000 aastal arhitekt Toomas Rein. 2002. aastal projekteeriti ning järgmisel aastal ehitati välja Suure Munamäe vaatetorni veevarustus. Alates 2004.aasta augustist kuni 2005.aasta juulini toimusid Suurel-Munamäel suuremad ehitus-ja renoveerimistööd, mille käigus renoveeriti vaatetorn, ehitati torni lift, klaaskohvik, rekonstrueeriti teenindus- ja jalgtee, ehitati välja torni ja jalgtee välivalgustus. Tööde kogumaksumuseks oli ca 10 miljonit krooni. Rahalisi vahendeid saadi EL Phare programmist, EAS-ilt, Eesti Vabariigilt, KIK-ilt, annetajatelt ning valla eelarvest.

24. juulil 2005.a. toimus renoveeritud Suure Munamäe vaatetorni pidulik avamine.

Staažikamad tornivahid:
Eduard Tagamets - 23 aastat
Heinard Kalk - 21 aastat
Heli Trolla - 15 aastat
Sirje Orav (Lehtsalu) - 13 aastat